LHV uue heliloomingu Au-tasu laureaat selgub aprillis

Eesti heliloojate muusika on maailmas hinnatud. Aastaringselt kõlab Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Helena Tulve, Tõnu Kõrvitsa ja paljude teiste meie heliloojate muusikat maailma uhkeimates kontserdimajades täissaalidele.

Väärikad rahvusvahelised kollektiivid tellivad Eesti heliloojatelt teoseid oma püsirepertuaari, heliloojad on oodatud külalised kontserdimajades ja õppeasutustes, et tutvustada vahetult oma muusikat, innustada noori. Eesti heliloojate teosed kõlavad maailma olulisemates raadiojaamades, nende ande tunnistajaks on miljonid muusikahuvilised erinevatest kultuuriruumidest.

LHV uue heliloomingu Au-tasu väärtustab uut Eesti heliloomingut ja Eesti aktiivseid heliloojaid, tuues tähelepanu keskmesse just uue muusika, mis kõnetab ja väärib laialdast rahvusvahelist kõlapinda. Nii Eesti Heliloojate Liit kui ka Au-tasu välja pannud LHV usuvad, et eesti muusika ja siinsed heliloojad väärivad tunnustamist ning erakordsed saavutused esile tõstmist. Esmakordselt Eestis antakse Au-tasu meie heliloojale tähelepanuväärse uudisteose eest, mille maailmaesiettekanne on toimunud möödunud kalendriaastal. Ühelt poolt saab preemia laureaadi osaks austus eesti muusikakogukonna poolt ja teisalt tasu silmapaistva loomingu kuulajateni toomise eest.

2016. aastal esmakordselt välja antavalt Au-tasule saavad kandideerida kõik eesti heliloojate poolt kirjutatud teosed, mille maailmaesiettekanne toimus 2015. aastal.

Vaata konkursi tingimusi ja esita oma kandidaat.

Preemia laureaat kuulutatakse välja Eesti vanimal muusikafestivalil, Eesti uudisloomingule keskenduval Eesti Muusika Päevadel 15. aprillil 2016.

Preemia annab välja LHV Pank.
Konkursi partnerid on Eesti Heliloojate Liit, Eesti Muusika Infokeskus, Eesti Rahvusringhääling/Klassikaraadio.

EEL-i uudiste lehele on lisatud eraldi edetabel, kui palju Eesti Laul 2016 eelfinaalides osalevaid laule raadiojaamades möödunud nädalal mängiti.
TOPi koostas soundalyzer.com

Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) rahastatud eksporditoetuste programmi taotluste esitamise tähtaeg on 1. veebruar 2016. 

Eksporditoetuste programmist toetatakse projekte, mis edendavad eesti muusika eksporti.

Toetust võivad taotleda kõik Eestis registreeritud OÜ-d ja MTÜ-d, kellel ei ole MTÜ Eesti Muusika Ekspordi ega Eesti Autorite Ühingu ees aruandevõlgnevusi. Taotlused tuleb saata 1. veebruariks 2016 digiallkirjastatult aadressile mikk@estmusic.com. Taotluse blanketi saab alla laadida SIIT.

Abikõlbulikeks kuludeks loetakse:
-sõidu- ja majutuskulusid;
-rahvusvaheliste messide ja kontaktürituste osalustasusid;
-esitluskulusid;
-promomaterjalide valmistamist (sh reklaammaterjalid, videod);
-rahvusvahelise ekspertiisi kaasamist;
-muid programmi eesmärgist lähtuvaid olulisi kulusid.

Mitteabikõlbulikeks kuludeks loetakse:
-päevarahasid;
-salvestuste väljaandmist;
-muid programmi eesmärgist lähtuvaid mitteolulisi kulusid.

Taotleja omafinantseering peab moodustama kogu projekti maksumusest vähemalt 30%.

Otsused tehakse teatavaks hiljemalt 29. veebruaril 2016.

1. “Muusikafestivalid, -korraldajad ja -kollektiivid” 2016. aasta esimese vooru tulemustega saab tutvuda:
   http://www.kul.ee/et/muusikafestivalide-korraldajate-ja-kollektiivide-toetamine

2. Kultuuriministeerium kuulutas välja taotlusvooru “Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded”, mis toimub käesoleval aastal ühes voorus, taotluste esitamise tähtaeg on 12. veebruar 2016. Lisainfo SIIN: http://www.kul.ee/et/heliloomingu-tellimine-ja-muusikaalased-valjaanded

3. Kultuuriministeerium kuulutas välja taotlusvooru “Muusikakonkursid ja noor muusik”, mis toimub käesoleval aastal ühes voorus, taotluste esitamise tähtaeg on 12. veebruar 2016. Lisainfo SIIN: http://www.kul.ee/et/muusikakonkursid-ja-noor-muusik

4. Kultuuriministeerium kuulutas välja uuenenud tingimustega taotlusvooru “Eesti kultuur maailmas”, esimese vooru tähtaeg on 18. jaanuar 2016. Lisainfo SIIN: http://www.kul.ee/et/eesti-kultuur-maailmas

5. Veel kahe nädala jooksul saab esitada kandidaate Kultuurisõbra tunnustusele, et selgitada välja kultuurivaldkonda aasta jooksul toetanud eraisikud, asutused, ettevõtted ja organisatsioonid. Kandidaate saavad esitada kõik kultuurivaldkonnaga kokku puutuvad organisatsioonid 17. jaanuarini 2016. Lisainfo SIIN: http://www.kul.ee/et/organisatsioon/kultuuriministeeriumi-tunnustused

Kultuuriministeerium kutsub esitajaid – näitlejaid, interpreete jne – autoriõiguse koolitusele, mis toimub 26. novembril 2015 kell 9.30-16.15 kino Artis suures saalis.

Päevakava:

9.00-9.30                    Tervituskohv

9.30-10.45                  Intellektuaalse omandi mõiste, regionaalne ja rahvusvaheline tasand, autoriõigusega kaasnevate õiguste olemus, esitus kui kaitstav objekt, esitajale kuuluvad õigused. Kärt Nemvalts (justiitsministeeriumi nõunik)

10.45-11.00                Kohvipaus

11.00-13.00                Esituse kasutamine ja lepingute sõlmimine. Lühiülevaade võimalustest, kuidas kolmandad isikud saavad teost õiguspäraselt kasutada (õiguste üleandmine, litsents, autori loobumine oma õiguste teostamisest, vaba kasutus, avalik kasutus). Triin Tuulik (advokaadibüroo GLIMSTEDT advokaat)

13.00-14.00                Lõuna

14.00-16.15                Esitajale kuuluvad õigused (jätk, Pekingi leping 2012), õiguste piiramine ehk teose vaba kasutus, orbteosed (sh fonogrammile salvestatud esitused), kaitse tähtaeg, õiguste kollektiivne teostamine, õiguste kaitse. Kärt Nemvalts

Teemad:

1. Intellektuaalse omandi mõiste (autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused kui intellektuaalse omandi katusmõiste alaliigid; esitajad kui autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate alaliik)
2. Regionaalne (EL) ja rahvusvaheline tasand (WIPO, WTO); Pekingi leping (2012)
3. Autoriõigusest (autoriõiguse olemus; kaitstavad teosed; isikud, kellele kuulub autoriõigus; õiguste sisu; teose kasutamine; teose vaba kasutamine; kaitse tähtaeg)
4. Autoriõigusega kaasnevad õigused üldiselt (üldine mõiste ja seos autoriõigusega)
5. Autoriõigusega kaasnevate õiguste sisu (esitaja isiklikud ja varalised õigused)
6. Esituse kasutamine (õiguste üleandmine ja litsentseerimine; ainulitsents, lihtlitsents, all-litsents; autorileping)
7. Autoriõigusega kaasnevate õiguste piiramine; esituste vaba kasutamine; orbteosed (sh fonogrammile salvestatud esitused)
8. Autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse tähtajad; esitajate õiguste kaitse tähtaeg
9. Õiguste kollektiivne teostamine (õiguste kollektiivse esindamise mõiste ja olemus; kollektiivse esindamise organisatsioonide loomine, nende tegevuse põhiprintsiibid, liikmete garantiid; õigused, mida teostatakse vaid kollektiivse esindamise organisatsiooni vahendusel; direktiiv 2014/26/EL õiguste kollektiivse teostamise kohta)
10. Õiguste kaitse (tsiviilõigusliku kaitse vahendid, õiguste rikkumine kui süütegu)
11. IO kodifitseerimise raames valminud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seaduse eelnõu lühitutvustus

Koolitusele on võimalik registreerida kuni 20. novembrini SIIN.

P.S. 25. novembril toimub analoogne, loojatele ehk kunstnikele, arhitektidele, kirjanikele jne suunatud autoriõiguse koolitus.

Eesti Esitajate Liit ootab 20. novembrini 2015.a. stipendiumitaotluseid nii loometegevusega seotud täiendõppeks kui ka loovisiku loometegevuse toetamiseks.

Lisainfo ja stipendiumitaotluse vorm on leitavad Eesti Esitajate Liidu kodulehelt. Täidetud stipendiumitaotlus palun saata hiljemalt 20. novembriks 2015.a. e-posti teel jane@eel.ee või postiaadressil Eesti Esitajate Liit, Tulika 19, 10613 Tallinn.

Eesti Kultuuri Koda soovib koos Sinuga mõtiskleda VASTUTUSE olemuse ja ilmingute üle meie ühiskonnas ning seda KULTUURI kontekstis.

Ootame Sind osalema konverentsil, „VASTUTUS + KULTUUR = VASTUTUSKULTUUR?“ Viljandis, 30. – 31. oktoobril 2015.
Konverentsi korralduslik info ja programm on leitav Kultuuri Koja kodulehelt http://www.kultuurikoda.eu/

Eesti Esitajate Liit ootab 20. maini 2015.a. stipendiumitaotluseid nii loometegevusega seotud täiendõppeks kui ka loovisiku loometegevuse toetamiseks.
Lisainfo ja stipendiumitaotluse vorm on leitavad Eesti Esitajate Liidu kodulehelt.
Täidetud stipendiumitaotlus palun saata hiljemalt 20. maiks 2015.a. e-posti teel jane@eel.ee või postiaadressil Eesti Esitajate Liit, Tulika 19, 10613 Tallinn.

Lahkunud on armastatud laulja ja pikaaegne Eesti Esitajate Liidu juhatuse esimees Jaak Joala.

Lapsepõlves põhiliselt automootorite vastu huvi tundnud Jaak Joala alustas muusikateadlasest ema ja muusikust isa soovil flöödiõpinguid, kuid tema kutsumus ja andekus avanesid hoopis levimuusika valdkonnas. Lauljana hakkas Jaak Joala tuntust koguma juba varajases nooruses – 17 aastaselt esines ta ansambliga Kristallid esmakordselt ETV-s ning 18 aastaselt lõi bassimängija ja lauljana kaasa populaarses ansamblis Virmalised. Peagi muutus Jaak Joala armastatud esitajaks paljudele tollastele tuntud laulukirjutajatele, kelle arvukat loomingut ta läbi aastakümnete esitas ja meist paljude südamesse laulis.
Viimased 15 aastat tegeles Jaak Joala Eesti Esitajate Liidu juhatuse esimehena pühendunult lauljate huvide edendamisega ja popmuusika arendamisega Eestis.
Jääme mäletama Jaak Joalat kui anderikast isiksust, suurepärast muusikut ja head sõpra. Lähedastega ärasaatmine 1. oktoobril kell 14 Tallinna Metsakalmistu kabelis.
Eesti Esitajate Liit

Eelmisel nädalal jõustus kõigi Eesti spordiklubide ja tantsurühmade tegevust puudutav kohtuotsus, mille kohaselt ei või spordiklubid hoiduda fonogrammide avaliku esitamise tasude maksmisest Eesti Esitajate Liidule (EEL). Praktikas tähendab Spordiklubi Reval Sport MTÜ ja EELi vaheline Riigikohtuni jõudnud kohtuvaidlus seda, et keskmiselt tuleb spordiklubil iga inimese ühe treeningkorra eest klubis maksta fonogrammitootjatele ja muusika esitajatele ca 3-4 senti.
EELi tegevjuhi Urmas Amburi hinnangul on Riigikohtu poolt menetlusse võtmata jäänud Spordiklubi Reval-Sport ja EELi vahelises vaidluses ringkonnakohtu poolt tehtud otsus kindlasti valdkonda korrastav, sest selgust loovat otsust on pikisilmi oodanud nii muusika tegijad kui ka Eesti tegutsevad spordiklubid, tantsutreenrid jpt.
„Tegemist oli üsna pika ja põhimõttelise kohtuvaidlusega, kus esitajad ja fonogrammitootjad ühelt poolt ja Spordiklubi Reval-Sport teiselt poolt asusid üsna erinevatel seisukohtadel. Reval Spordi peamine argument tasu mittemaksmiseks seisnes väites, et antud spordiklubi puhul on tegemist mittetulundusliku organisatsiooniga, mis ei taotle kasumit ja seetõttu ei peaks nad muusika kasutamise eest treeningute läbiviimisel autoriõiguse seaduses ettenähtud tasu maksma,“ selgitas Ambur. „Lõplikult jõustunud kohtuostus, millega mõisteti Reval Spordilt kolme aasta vältel maksmata jäänud tasude ja viivistena välja ca 3000 eurot, andis kõigile Eesti spordiklubidele edaspidiseks selge indikatsiooni: pole vahet, millises ettevõtlusvormis tegutsedes muusikat avalikult esitatakse, oluline on muusika kasutamise fakt. Kui seda tehakse tuleb sõlmida leping ja tasuda muusika loomisega seotud inimestele.“
Kohtuotsuse valguses peavad kõik fonogramme kasutavad spordiklubid sõlmima EELiga lepingud fonogrammide avalikuks esitamiseks, vastasel juhul on muusika mängimine ebaseaduslik. Sama kehtib ka tantsutreenerite kohta, kes ise mingit pinda rendivad ja väikeettevõtjatena teenust osutavad.
Urmas Amburi hinnangul ei tohiks kohtuotsus lähitulevikus spordiklubides hinnatõusu kaasa tuua, sest muusika avaliku esitamise eest küsitav tasu on selleks liiga väike ning paljudel spordiklubidel on vajalik leping juba ammu aega tagasi sõlmitud. „Kui kaks korda nädalas toimuvas tantsutrennis osaleb 20 inimest, siis keskmiselt tuleb klubil tantsutreeningul käiva inimese iga tantsutunni eest tasuda 3-4 eurosenti. Seega on treeningus osaleja kohta makstav ca 30 sendine kuutasu võrreldes treeningute 40 kuni 300 eurose kuutasu maksumusega siiski tagasihoidlik.“
Ambur möönis, et olulisem igasugusest rahalisest võidust on selgus ja teadmine, et Eesti astub ühte sammu autoriõigustest lugu pidavate Euroopa riikidega, väärtustades ka nende omandit ja õigusi, kelle loomingut on praktikas väga kerge kuritarvitada. „Muusika kasutamine spordiklubides on ju kokkuvõttes siiski vabatahtlik tegevus. Kui klubi omanik arvab, et see on osade treeningute läbiviimiseks vältimatu või pakub olulist lisandväärtust, siis sõlmib ta lepingu. Kes suudab aeroobika tunde läbi viia vaikuses, ei pea lepingut sõlmima,“ ütles esitajate liidu juht.

Kohtuotsus on leitav siit