Algas Eesti Muusikaettevõtluse Auhindade (EMEA) kandidaatide esitamine. EMEA 2022 võitjaid tunnustatakse 31. märtsil toimuval pidulikul galal PROTO avastustehases ning samal päeval leiab Von Krahli Teatris aset kodumaise muusikasektori arengusuundadele keskenduv Eesti muusikaturu fookuspäev.
EMEA auhindade kandidaate on tänasest oodatud üles seadma kõik muusikatööstuses aktiivselt tegutsevad või selle valdkonnaga hästi kursis olevad isikud. Kandi
„Kui varem on auhindade jagamise üle otsustanud suur valdkonnaülene žürii, siis tänavu oleme jaganud auhinnakategooriad viide valdkonda, mida hindavad just selles valdkonnas kogenud žüriiliikmed,” kommenteerib Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt. „Oleme lisanud ka mitu uut kategooriat, nende seas muusikasündmuse produktsioonijuhi ja muusikaeksportija. Nii hõlmame auhindadega suuremat osa muusikatööstusest.“
Valdkondlikke žüriisid juhivad Eva Saar (muusikaedendajad/muusikatutvustajad), Tambet Mumma (artisti tugistruktuurid), Danel Pandre (muusikasündmuse korraldus), Olav Osolin (albumikujundus ja muusikasündmuse reklaam) ja EMEA juhtgrupp (valdkonnaülesed auhinnad). Valdkondade žüriide töö juhid on määratud EMEA kaaskorraldajate poolt. Ülesseatud kandidaatide seast valivad valdkondlikud žüriid märtsi kahe esimese nädala jooksul nominendid ja selgitavad välja ka iga kategooria laureaadi.
Auhinnakandidaate saab esitada 28. veebruarini. Kandideerida saavad kõik muusikavaldkonnas tegutsevad isikud ja organisatsioonid. Lubatud on ka iseenda kandidatuuri üles seadmine. Esitada saab siin.
Võitjad kuulutatakse välja pidulikul galal 31. märtsil PROTO avastustehases.
Kaks Eesti muusikaettevõtluse aasta tippsündmust koonduvad ühele päevale 31. märtsil. Teist korda leiab aset möödunud aastal pandeemiast väljumise lahenduste leidmiseks ellu kutsutud Eesti muusikaturu fookuspäev, mille peateema sel aastal on “Räägime rahast”. Juba kaheksandat korda tunnustatakse EMEA galal muusikavaldkonna aasta silmapaistvamaid tegijaid.
EMEA eesmärk on Eesti muusikavaldkonna ja selle tugistruktuuride esile toomine ning tunnustuse jagamine silmapaistvatele Eesti muusikaettevõtluse vallas tegutsevatele ja seda valdkonda edendavatele isikutele.
EMEA 2022 peakorraldaja on Music Estonia koostöös Eesti Fonogrammitootjate Ühingu, Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Esitajate Liiduga. Partneriteks on Tallinna linn, Piletilevi, Tallinn Music Week, PROTO avastustehas.
Eesti muusikaturu fookuspäeva korraldab Tallinn Music Week koostöös Music Estoniaga.
Kultuuriminister Tiit Terik esitas Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari istungile eelnõu, mille kohaselt tehakse loovisikute ja loomeliitude seaduses (LLS) muudatused, et jätkata leevendatud tingimustel loometoetuse maksmist vabakutselistele loovisikutele kuni 2022. aasta lõpuni. Loometoetuste taotlemist ja maksmist jätkatakse sarnaselt tingimustega, mis kehtisid kuni 2021. aasta lõpuni tulenevalt COVID-19 kriisi tingimustest.
Eelnõu kohaselt kaotatakse 2022. aasta lõpuni nõue, mille kohaselt loometoetust saanud inimene ei või kahe aasta jooksul uut taotlust loometoetuse saamiseks esitada. Samuti on 2022. aastal loometoetust võimalik saada ka juhul, kui loovisik teenib loometoetuse taotlemise perioodil lisaks sissetulekut ühes kuus kuni ühe töötasu alammäära suuruses summas, näiteks võlaõigusliku lepingu alusel (2022. aastal 654 eurot brutotasuna kuus).
Eelnõuga tehakse ka püsivaid muudatusi loometoetuse taotlemise ja maksmise tingimustes. Näiteks täpsustatakse sissetuleku mõistet ja suurust, mida arvestatakse loometoetuse saamiseks. Eelnõu järgi saab loometoetust taotleda vabakutseline loovisik, kes ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool töötasu alammäärast (alates muudatuste jõustumisest kehtiks kuni 2022. aasta lõpuni 654 euro suurune piirmäär). Kehtiva seaduse üldine sõnastus saadud tulude kohta on tekitanud praktikas tõlgendamisprobleeme.
Eelnõuga täpsustatakse ka loometoetuse maksmise lõpetamise aluseid. Eelnõu järgi saab alusetult makstud loometoetuse tagasi nõuda lisaks valeandmete esitamisele ka olukorras, kus loovisik ei vasta loometoetuse taotlemise tingimustele.
Muudatuste võimalik jõustumisaeg on Justiitsministeeriumi hinnangul 2022. aasta aprillikuus.
Muudatustega ei nähta ette täiendavate eelarvevahendite kaasamise vajadust, mis seab piirid muudatuste rakendamiseks praktikas.
Vabariigi Valitsus andis oma 04.11.2021 kabinetinõupidamisel Justiitsministeeriumile mandaadi autorite, teose esitajate ja fonogrammitootjate esindusorganisatsioonidele saamata jäänud erakopeerimise tasu hüvitamiseks 2,85 miljoni euro ulatuses.
Varasema kohtasja käigus sai lahenduse erakopeerimise hüvitamine perioodi 2014 kuni 2018 eest. Alates 1. aprillist 2021 kehtib Eestis erakopeerimise tasu kogumisel uus kaasajastatud süsteem, kuid hüvitamist vajas varasemast kohtuasjast välja jäänud periood (01.2019-03.2021), mil regulatsioon ei taganud loomeinimestele õiglase hüvitise kogumist digikeskkonnas isiklikuks otstarbeks tehtavate koopiate eest.
2021. aasta juulikuus pöördusid 10 organisatsiooni kahju hüvitamise kaebusega Tallinna Halduskohtusse. Samaaegselt jätkasid EAÜ, EEL ja EFÜ aktiivseid läbirääkimisi Justiitsministeeriumiga, et leida antud teemal kohtuväline lahendus, mis oleks vastuvõetav kõikidel osapooltele.
Algselt Justiitsministeeriumi poolt pakutud 1,5 miljoni euro suurusest hüvitisest jõudsid osapooled läbirääkimiste käigus kokkuleppele märksa kõrgemas hüvitises, 2,85 miljonit eurot ning vastava kompromissi on kinnitanud ka kohus. Hüvitise tasumisega loetakse kõik antud vaidlusega seotud loomeinimeste esindusorganisatsioonide nõuded riigi vastu lõppenuks.
Vastavalt riigiga sõlmitud kompromissile tasutakse nimetatud hüvitise summa hiljemalt 10. detsembriks 2021 Eesti Autorite Ühingu arvelduskontole ning seejärel tehakse jaotus kümne esindusorganisatsiooni vahel. Peale väljamakse saamist saab EEL omakorda teostada 2019-2020 aastate erakopeerimise tasu jaotuse esitajate vahel.
2021. aasta lõpuni kehtivad loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatused, millega 2021. aastal leevendati loometoetuse taotlemise tingimusi.
Samuti taastub alates 1. jaanuarist 2022 seaduse nõue, et peale loometoetuse maksmise perioodi lõppu peab enne uue taotluse esitamist olema 2 aastane vahe.
Uno Loop
31. V 1930 – 08. IX 2021
Ärasaatmine toimub Keila kirikust reedel, 17. septembril 2021 kell 12.00.
Palume pärgi mitte tuua.
Uno Loop
31. V 1930 – 08. IX 2021
Eesti Esitajate Liit annab suure kurbusega teada, et pärast pikaajalist haigust on meie seast lahkunud armastatud laulja, muusik ja pikaaegne Eesti Esitajate Liidu juhatuse liige Uno Loop.
Uno Loop on olnud üle poole sajandi tuntud kui silmapaistev ning armastatud muusik ja pedagoog. Tema loominguline tegevus algas 1950. aastal ning isegi pärast 80. juubelit jätkas ta veel aktiivset muusikalist tegevust.
Uno Loop sündis 31.05.1930.a. Tallinnas, kus omandas alg- ja keskhariduse. Muusikalise hariduse sai ta Tallinna Muusikakoolis 1954-58 muusikateoreetikuna ning muusika-pedagoogilise kõrghariduse (keskkooli muusikaõpetaja, orkestridirigendi erialal) Tallinna Pedagoogilises Instituudis 1975-80, mil ta oli viiekümne aastane.
Aastatel 1959–1961 ja 1977–1992 töötas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis muusikaajaloo, laulu- ja kitarriõpetajana ning 1980-1990.a. jazz-osakonna juhatajana.
Tema poolt on kirjutatud esimese eestikeelne kitarriõpik pealkirjaga “Kitarrimängu õpik”, mis ilmus 1964. aastal.
Pikka aega oli ta Eesti Raadio (estraadiorkestri) solist ja aastatel 1961-1965 Eesti Riikliku Filharmoonia Orkestri solist. Esitajana on ta osalenud ansamblites Metronoom, Swing Club ja Sinilind ning Eesti Raadio meeskvartetis koos Eri Klasi, Kalju Terasmaa ja Arved Haugiga. Uno Loop on koos esinenud ja esitusi salvestanud väga paljude teiste tuntud lauljatega nagu Georg Ots, Els Himma, Heidy Tamme, Heli Saul-Lääts, Kalmer Tennosaar, Marju Kuut, Tarmo Pihlap, Ivo Linna, Jaak Joala.
Uno Loop on aastakümnete vältel tutvustanud Eesti laululoomingut kõikjal maailmas. Pikaajalise loometegevuse käigus on ta salvestanud üle 250 unustamatu laulu, mitmed neist tema enda poolt kirjutatud. „Clementine“, „Isad ja pojad“, „Juanita banana“, „Lõke preerias“, „Me pole enam väikesed“, „Mis värvi on armastus“, „Märtsis algas mai“, „Puuriida laul“, „Sinilind“, „Su aknast näen“, „Väike neiu“, „Ära koo mu käpikuisse päikest“ – see on vaid väike loetelu Uno Loopi meeldejäävast repertuaarist, mis jäävad publiku südamesse.
Tema loominguga on ilmunud arvukalt heliplaate, Eesti Televisiooni poolt on salvestatud tema tegevusest mitu kontsertfilmi. Peale muusikalise tegevuse, on ta kogu aeg tegelenud ka võistlusspordiga, mis näitab Uno Loopi mitmekülgsust. Tema nimel on Eesti meistritiitel poksis, ta harrastas triatloni ning oli triatloniklubi 21.CC asutaja.
Uno Loop oli üheks Eesti Esitajate Liidu asutajatest. Ligi 20 aastat tegutses ta Eesti Esitajate Liidu juhatuse liikmena, olles pühendunud lauljate huvide edendamisele.
Uno Loopile on Esti Vabariigi presidendi poolt omistatud 2001. aastal Valgetähe teenetemärk.
Jääme mäletama Uno Loopi kui andekat muusikut, head kolleegi ja sõpra.
Avaldame sügavat kaastunnet Uno lähedastele.
Eesti Esitajate Liit
MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosoleku kokkukutsumise teade.
MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosolek toimub 16. juunil 2021.a. kell 11.00 Tallinna Loomaaia auditooriumis, Ehitajate tee 150, Tallinn.
Päevakord:
Ruumitäituvuse piirangu järgimise tagamiseks toimub sel aastal üldkoosolekust osavõtt eelneva registreerimisega. Registreerimine on avatud veebilingil http://bit.ly/eel2021 kuni 14.06.2021.
EEL-i liige, kes ei saa isiklikult üldkoosolekust osa võtta, võib anda lihtkirjaliku volituse üldkoosolekul osalemiseks ja tema nimel hääletamiseks enda esindajale, kelleks võib olla mõni teine EEL-i liige. Iga EEL-i liige võib volituse alusel hääletada ühe puuduva liikme eest. Volituse blankett on leitav siit.
EEL-i liikmetel, kes on saanud teiselt EEL-i liikmelt volikirja üldkoosolekul esindajana tegutsemiseks, palume volikiri edastada EEL-ile hiljemalt esmaspäevaks, 14. juuniks 2021 EEL e-posti aadressile eel@eel.ee
Lisainformatsioon: Eesti Esitajate Liit, Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn, tel: 6 50 51 71, e-post: eel@eel.ee
Voogedastus moodustab maailmas juba üle 90 protsendi kogu muusika tarbimisest. Sellele vaatamata puudub autoriõiguse seaduses säte, mis tagaks esitajatele, nende loomingu kasutamise eest platvormidel, õiglase tasu. Enamike esitajate positsioon läbirääkimistel üks osaledes on üsna nõrk ja vaja on leida uued lahendused.
Vastavalt direktiivi 2019/790 (DSM-direktiiv) artiklile 18 peaks liikmesriigid tagama, et autoritel ja esitajatel on õigus saada “õiglast ja proportsionaalset tasu”, kui nad on üle andnud oma loomingu kasutamise ainuõiguse.
Võõrandamatu õigus hüvitisele tähendaks, kui vastav õigus autoriõiguse seadusesse lisada, et muusikutel ja teistel esitajatel on õigus saada hüvitist proportsionaalselt nende loomingu esitamisega muusikateenustes, näiteks Spotify ja Apple Music. Esitaja, kelle loomingut on voogedastuse kaudu kasutatud (kuulatud) miljon korda, on õigustatud saama 10x kõrgemat hüvitist kui esitaja, kelle loomingut on kasutatud 100.000 korda. Sarnane lahendus on Hispaanias juba edukalt kasutusel ja on tegelikult ainus alternatiiv tänasele aegunud korrale, kus muusikud ja artistid ei saa oma õigusi teostada.
Riigikogu on menetlemas autoriõiguse direktiivide ülevõtmise eelnõud ja vastavad muudatused peaks eelnõu kohaselt jõustuma 07.06.2021. Seega on Riigikogu otsustada, milline saab olema tuleviku regulatsioon ja milliseid muudatusi toob see kaasa esitajate, nii näitlejate kui ka muusikute, jaoks.
Viltused kompensatsioonimehhanismid
Usume, et praeguste vildakate kompensatsiooni mehhanismidega toime tulemiseks on aeg kehtestada esitajatele võõrandamatu õiguse hüvitisele. Suurem osa muusikutest ei saa tänapäeval muusika voogesitusteenuste kasutamise eest mingit tasu või on neile makstav tasu väga väike. Kui üha suurem osa muusika tarbimisest on liikunud lihtsalt voogedastus platvormidele, tähendab see muusikute jaoks ka üha piiratumaid võimalusi teostada oma õigusi teistes kasutusvaldkondades, kus muusika tarbimine on langenud. Olukord on esitajate jaoks juba täna murettekitav ja võib ilma mõistliku õigusliku lahenduseta veelgi halveneda.
Uued ärimudelid halvendavad esitajate olukorda
Olukord on halvenenud seoses uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõtuga, mis seab muusikud ebasoodsasse olukorda, ilma et neil oleks võimalik sellele vastu olla. Võim on globaalsete voogedastus platvormide käes ja mängureegleid dikteerivad suured fonogrammitootjad – sellises olukorras ei ole esitajal mingit võimalust läbirääkimistel oma tingimustega osaleda, kogu süteem on suurte tegijate poole kaldu. Üksiktegijal on sellises olukorras praktiliselt võimatu oma huvide eest seista.
Võõrandamatu õigus hüvitisele kehtestamine tähendaks, et muusikaga tegelevad inimesed saaksid teatava osa oma sissetuleku platvormidel toimuvast kasutamisest ja see looks neile veidi paremad võimalused muusikaga tegelemiseks. Kui platvormi kasutajate poolt makstavad tasud jaotuvad peamiselt fonogrammitootjatele ja voogedastusteenustele, on ka kultuurielu viletsam. Seega on võõrandamatu õigus hüvitisele ka kultuurielu jaoks samuti oluline.
EEL soovib:
EEL ja meie partnerorganisatsioonid teistes ELi riikides usuvad, et DSM direktiivi artiklit 18 on kõige mõistlikum rakendada viisil, mis tagab võõrandamatu hüvitise saamise õiguse esitajatele, kelle esitus tehakse kättesaadavaks Internetis tellitavate teenuste kaudu. Seda õigust kohaldatakse olenemata sellest, kas algselt esitaja varalised õigused fonogrammitootjale üle andnud ühekordse hüvitise või litsentsitasu eest.
Võõrandamatu õigus hüvitisele peab seega tagama esitajale sissetuleku, mille üle ei saa fonogrammitootja läbi rääkida, ega endale jätta. Seda kogutakse platvormidelt ja makstakse läbi kollektiivse esindamise organisatsiooni otse esitajatele.
Kas soovite rohkem teada saada? Järgmised lehed sisaldavad põhjalikku materjali:
Tulemused uuringust, mida esitajad arvavad oma võimalustest hüvitist saada
Sir Paul McCartney, Annie Lennox, Lily Allen, Robert Plant, Jimmy Page, Chris Martin Coldplay’st ja paljud teised, kokku 150 ülemaailmselt tuntud artisti saatsin 20. aprillil pöördumise peaminister Boris Johnsoni ja Suurbritannia valitsusele, et tagada õiglane tasu striiming teenuste puhul.
Raadiojaamade poolt makstavad tasud kogutakse ühingu (Suurbritannias PPL) poolt kokku, jaotatakse põhimõttel 50% esitajatele ja 50% fonogrammitootjatele ning esitajate tasude väljamaksed tehakse otse esitajatele. Striiming teenuste puhul makstakse tasu fonogrammitootjatele ja esitajateni jõuab sellest vaid väga väike osas.
Lisainfo ja pöördumise tekst on leitav siit.
Riigikogu menetluses on Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) mis käsitleb nii platvormide teemat kui ka autorite ja esitajate õigust saada proportsionaalset tasu. Kuigi Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõus sellist õigust ette ei nähta, oleks Riigikogul võimalik direktiivi ülevõtmisel vastavad õigused jõustada.
