Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muudatused, mis Riigikogu poolt heaks kiideti 14. aprillil, jõustuvad 18.04.2021.

Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui riigieelarvest tavapäraselt eraldatud summast loometoetuste maksmiseks ei piisa. Nüüd on Kultuuriministeeriumil võimalik loometoetusteks täiendavalt suunata 8,5 miljonit eurot.

Toome siinkohal välja loovisikute jaoks olulisemad muudatused, mis kehtivad perioodil 18.04.2021-31.12.2021:

• Toetuse korduvaks taotlemiseks ei pea ootama – Loometoetuse korduvaks taotlemiseks ei pea eelmise toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt 2 (kaks) aastat.
• Lubatud tulu taotlemisele eelneval kuul tõstetakse kuni 584 euroni – 18. aprillis kuni 31. detsembrini 2021 oleks vabakutselisel loovisikul õigus taotleda loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul saanud ebaregulaarset tulu võlaõigusliku lepingu alusel kuni 584 € brutosummas /kuus. Tingimus kehtib ainult sissetulekute osas, mis on saadud peale muudatuste jõustumist (st. perioodil aprill-detsember 2021). Enne muudatuste jõustumist saadud tulu osas kehtib jätkuvalt 292 € suurune tulu piirmäär. Jätkuvalt ei ole võimalik loometoetust määrata isikutele, kelle on tööleping (sh. osalise koormusega) või kes õpib statsionaarses õppes.
• Lubatud tulu toetuse saamise perioodil tõstetakse kuni 584 euroni – 18. aprillist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 kehtib säte, mille kohaselt tulu hulka ei arvata loovisikule laekuvat ebaregulaarset sissetulekut, mille suurus ei ületa 584 € brutosummas /kuus.

Loometoetuse taotleja peab jätkuvalt vastama loovisikute ja loomeliitude seaduse §-s 3 toodud tunnustele ja § 16 tingimustele. Loometoetuse taotlemise kohta rohkem infot leiab EEL-i kodulehelt http://www.eel.ee/et/esitajad/loometoetused/.

Eesti Töötukassa maksab töötasu hüvitist makstakse töötajatele, kelle tööandja tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu märkimisväärselt häiritud. Hüvitist saavad taotleda ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle ettevõtlustulu oli 2020. aastal vähemalt 50 protsendi võrra väiksem kui 2019. aastal. FIE hüvitise suurus on 584 eurot kuus.

Kultuuriministeerium on seisukohal, et FIE-del on õigus samaaegselt saada loometoetust ja töötasu hüvitist.

Töötasu hüvitise taotlemise info on leitav siit.

01.04.2021 jõustuvad autoriõiguse seaduse (AutÕS) muudatused, millega uuendatakse isiklikul otstarbel tehtavate koopiate hüvitamise süsteemi. AutÕS § 27 kohaselt peab kogutav tasu tagama autoritele, esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele õiglase hüvitise selle kahju eest, mis neile hinnanguliselt tekib erakopeerimise erandi tõttu. Erakopeerimise erandi alusel on eraisikutel lubatud teha koopiaid (nt. muusikast, filmidest) ja õiguste omajad peavad selle eest saama õiglast hüvitust. Seaduses on toodud loetelu, milliste salvestusseadmete ja vahendite eest tasu tuleb koguda ja Vabariigi Valitsus on oma määrusega kehtestanud järgnevad tasu määrad:

Süle- või tahvelarvuti – 3,5 € / tk
Lauaarvuti – 3,5 € / tk
Nutitelefon, MP3/MP4-mängijaga mobiiltelefon – 3,5 € / tk
Salvestusfunktsiooniga teler – 4 € / tk
Optilisele andmekandjale salvestav heli- või videosalvestusseade, v.a arvutiga integreeritud seadmed – 3 € / tk
Sisemäluga MP3/MP4-mängija – 3 € / tk
Väline kõvaketas – 3 € / tk
USB-mälupulk – 0,5 € / tk
Mälukaart – 0,5 € / tk
Optiline andmekandja (nt. CD-R) – salvestuseta 0,03 € / tk

Justiitsministeeriumi prognooside kohaselt peaks uued erakopeerimise tasu määrad tagama õiguste omajatele kokku aastas 1,9 miljoni suuruse hüvitise. Tasu kogujaks aastatel 2021-2023 on EAÜ. Tasu makstakse autoritele, esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele läbi ühingute, jaotuskava kinnitab justiitsminister.

Foto: http://apollon.biconcepts.at/

EEL on liikumas varasemalt kasutatud tasude jaotamise andmebaasilt uuele tasude jaotamise süsteemile, millel nimeks on Apollon. Tegemist on Austria ettevõte BiConcepts poolt välja arendatud tarkvaraga, mis on ette nähtud esitajate ja fonogrammitootjate õiguste haldamiseks ja tasude jaotamiseks. Apolloni tarkvara kasutavad juba mitmed ühingud üle Euroopa, sealhulgas Austria LSG ja Soome Gramex.

Apollon võimaldab üheaegselt hallata õiguste omajate andmeid ja repertuaari, tasude jaotust ja aruandlust, esitajate ja fonogrammitootjate infot ja palju muud. EEL-i üheks eesmärgiks uuele süsteemile üleminekul oli esitajatasude senisest veelgi tõhusam jaotamine. Oluline oli ka andmebaasi ühildumine erinevate rahvusvaheliste andmebaasidega (nt. IPD – International Performers Database, SDEG ja VRDB2), mida on vajalik kasutada nii välisriikidest tasude kogumiseks kui ka maksmiseks.

Liikmetele tagatakse andmebaasi infole juurdepääs läbi iseteenindus keskkonna, mille avamise kohta saadame eraldi teate.

Apolloni iseteeninduse kaudu on EEL-i liikmetel kiirelt võimalik muuta oma aadressi või pangakonto andmeid, saada täielikku ülevaadet registreeritud esitustest, vaadata infot, milliseid esitusi on kasutatud, kus ja millal, saada üksikasjalikku teavet makstud ja saada olevate tasude kohta ning registreerida uut loomingut. Andmete ülemineku perioodil on EEL-i iseteeninduse keskkond suletud.

2020. aastal kogutud tasude jaotusprotsess on käimas ja see toimub juba Apollonis.

Riigikogu menetluses on loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui riigieelarvest tavapäraselt eraldatud summast loometoetuste maksmiseks ei piisa.

Toome siinkohal välja loovisikute jaoks olulisemad muudatused, mis kehtivad perioodil 01.05.2021-31.12.2021 (eeldusel, et Riigikogu kiidab eelnõu heaks ja muudatused jõustuvad 01.05.2021):

• Toetuse korduvaks taotlemiseks ei pea ootama – Loometoetuse korduvaks taotlemiseks ei pea eelmise toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt 2 (kaks) aastat.
• Lubatud tulu taotlemisele eelneval kuul tõstetakse kuni 584 euroni – 1. maist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 oleks vabakutselisel loovisikul õigus taotleda loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul saanud ebaregulaarset tulu võlaõigusliku lepingu alusel kuni 584 € brutosummas /kuus. Tingimus kehtib ainult sissetulekute osas, mis on saadud peale muudatuste jõustumist (st. perioodil mai-detsember 2021). Enne muudatuste jõustumist saadud tulu osas kehtib jätkuvalt 292 € suurune tulu piirmäär. – Jätkuvalt ei ole võimalik loometoetust määrata isikutele, kelle on tööleping (sh. osalise koormusega).
• Lubatud tulu toetuse saamise perioodil tõstetakse kuni 584 euroni – 1. maist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 kehtiks säte, mille kohaselt tulu hulka ei arvata loovisikule laekuvat ebaregulaarset sissetulekut, mille suurus ei ületa 584 € brutosummas /kuus.

Loometoetuse taotleja peab jätkuvalt vastama loovisikute ja loomeliitude seaduse §-s 3 toodud tunnustele ja § 16 tingimustele. Loometoetuse taotlemise kohta rohkem infot leiab EEL-i kodulehelt http://www.eel.ee/et/esitajad/loometoetused/.

2020. aastal lisaeelarvega eraldatud lisavahendite mahuks oli 4,2 miljonit eurot, kuid need vahendid lõppesid juba 2020. aasta septembris. Kultuuriministeeriumi kinnitusel on valitsuse hiljutiste otsustega ja Riigikogu menetluses oleva lisaeelarvega plaanis 2021. aastal loometoetusteks täiendavalt välja jagada 8,5 miljonit. Seega maikuus on vahendeid piisavalt, aga hetkel on veel ebaselge, kas vahendeid on võimalik eraldada ka aasta lõpul, kui möödub esimene 6 kuu pikkune loometoetuste maksmise periood ja soovitakse taotleda toetuse pikendamist.

Nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuste taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks on alates seaduse muudatuste jõustumisest Kultuuriministeerium. EEL ja teised loomeliidud on Kultuuriministeeriumile teinud ettepaneku, et loomeliidud ei peaks lisarahastuse osas konkureerima loomeliidu väliste (loovisikutega) taotlejatega, kuid sellist lähenemist Kultuuriministeerium ei toeta. Eelmisel aastal eraldati loomeliidu välistele isikutele umbes 2 miljoni euro ulatuses toetusi.

Vabariigi Valitsus otsustas 18.03.2021 istungil saata Riigikogule menetlemiseks loovisikute ja loomeliitude seaduse eelnõu.
Loovisikute ja loomeliitude seadust muudetakse, et seaduses ette nähtud reservi saaks täiendavalt paigutada lisaraha. Kultuuriminister Anneli Otti sõnul võimaldab seadusemuudatus loovisikuid täiendavalt toetada ning ühtekokku ootab loovisikutele tänavu väljajagamist 8,5 miljonit eurot.
Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui seaduse sätestatud alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa.
Kuni 2021. aasta lõpuni kaotatakse nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda, samuti on tal õigus saada loometoetust ka juhul, kui loometoetuse maksmisele eelnenud kuul on saadud kuni ühe loometoetuse suuruses tulu, töövõimetoetust või töövõimetuspensioni (kokku 584 €). Sarnased muudatused tehti seadusesse ka aasta tagasi, 2020. aasta kevadel jõustunud seadusemuudatusega, kuid need kehtisid eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu.
Nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuste taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks on alates muudatuste jõustumisest Kultuuriministeerium.
Eelnõu dokumentidega on võimalik tutvuda siin.

Kultuuriministeeriumi info kohaselt jõudis valitsuskabinet jõudis kokkuleppele lisaeelarves, mis katab kultuuri- ja spordivaldkonna vältimatuid kulutusi 42 miljoni euro ulatuses.

Lisaeelarvest üle 21 miljoni euroga toetatakse kultuurikorraldajaid, näiteks muusikavaldkonda, muuseume või etendusasutusi. Kultuurikorraldajate toetusmeede aitab ettevõtetel ja organisatsioonidel katta nii võlaõiguslike lepingute alusel makstavaid tööjõukulusid kui muid möödapääsmatuid kulusid. Eraldi meetmed kokku 5,3 miljoni euro ulatuses on ette nähtud kinodele ja filmilevitajatele. Vabakutseliste loovisikute toetamiseks on välja jagada 6,7 miljonit eurot.

Eraldi riskifond 6 miljonit eurot on mõeldud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste riskifondiks. See on mõeldud toestama piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suursündmusi, mille kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest.

Kultuuriministeerium saatis 09.03.2021 kooskõlastusringile loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatused. Vabariigi Valitsus on käesoleval aastal tehtud otsustega eraldanud loometoetuste maksmiseks 3,2 miljonit eurot ning Kultuuriministeeriumi hinnangul on summade väljamaksmiseks vajalik muuta seadust. Toome siinkohal välja olulisemad muudatused, mis jõustuksid 1. mail 2021, kui Riigikogu eelnõu heaks kiidab:

– Erandjuhul võib suurendada loomeliidu välistele isikutele loometoetuste maksmiseks ettenähtud reservi riigieelarvest või Vabariigi Valitsuse poolt selleks täiendavalt eraldatud vahendite arvelt;
– Reservi vahendeid saavad taotleda ka loomeliidud, kui loomeliidul loometoetuse maksmiseks eraldatud vahendid lõpevad;
– Loomeliitu mittekuuluvate loovisikute taotluse menetleb ja toetust maksab edaspidi Kultuuriministeerium;
– 1. maist kuni 31. detsembrini ei kohaldata LLS § 18 lõikes 5 toodud nõuet, st. toetuse korduvaks taotlemiseks ei pea eelmise toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt kaks aastat;
– 1. maist kuni 31. detsembrini 2021 on vabakutselisel loovisikul õigus taotleda loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul on saanud tulu võlaõigusliku lepingu alusel kuni 584 € /kuus.
– 1. maist kuni 31. detsembrini 2021 kehtib säte, mille kohaselt sissetuleku hulka ei arvata loovisikule laekuvat sissetulekut, mille suurus ei ületa 584 € /kuus.

Kultuurivaldkonna – muusika, kunsti, etenduskunstide, muuseumite, rahvakultuuri, kirjanduse, filmi ja kino – ühine ettepanek kriisist väljumiseks

04.03.2021

Austatud Vabariigi Valitsus

Kultuurivaldkonna organisatsioonid mõistavad hästi, et COVID-19 haigestumus on järjest kasvamas ja meie haiglasüsteem on viidud toimetuleku piirile. Aasta tagasi sulgesid kultuuriasutused nakkuse leviku piiramiseks koos teiste sektoritega uksed, äsja kordus see taas. Aasta jooksul oleme õppinud koos oma riigiga kriisis toime tulema. Koostöös Terviseametiga on kultuurivaldkond omandanud vilumuse rakendada tõhusalt rahvusvahelistes teadusuuringutes soovitatud viiruse levikut takistavaid meetmeid. Leiame ühiselt, et piirangute rakendamisele peaksid järgnema teiste riikide eeskujul kriisilahendused, mis tagavad kultuurivaldkondade ellujäämise ja arengu. Euroopa riigid leiavad oma valdkondade kriisist välja toomiseks täiendavaid ressursse. See on ka meie arvates Eestile ainuõige lähenemine. Inimeste heaolu, kultuuri jätkusuutlikkus ja ettevõtete püsimine sillutab tee eelarvetasakaalule tulevikus.

Kultuur on Eesti majandust käivitav jõud, mis on tihedalt seotud ennekõike turismi ja teenussektoriga. Ähvardavad pankrotid ja ettevõtete majandustegevuse lõppemine kultuurivaldkonnas on laia negatiivse mõjuga kogu majandusele. Kultuuriasutuste sulgemine ja neile sidusteenuseid pakkuvate ettevõtete majandustegevuse piiramine vajab sektori edasise võimekuse tagamiseks ja taastumiseks iga valdkonna eripäraga arvestavaid lahendusi.

Eesti kultuuri ja loomemajanduse valdkonnas töötab üle 30 000 inimese (ligikaudu 5% kõikidest hõivatutest); selles tegutseb ligikaudu 10 000 ettevõtet ja asutust ning selle valdkonna osakaal SKP-st on 3% (üle 1,5 miljardi euro). Sealjuures on oluline silmas pidada, et kultuuri mõju majandusele on otsestest näitajatest palju laiem – nt ligi 40% turismireisidest on seotud kultuurilise pakkumisega ja kultuuriürituste külastuste puhul kulutatakse muudele teenustele tihtipeale piletihinnast ca 4 korda rohkem. Kultuurivaldkond suurendab riigi rahvusvahelist tuntust ning soodustab majanduse arengut muu hulgas välisinvesteeringute ligitõmbamisega. Lisaks sellele loob kultuur väärtust eri piirkondadele ja elukeskkonnale üldisemalt, soodustades regionaalset arengut ja kogukondade lõimumist. Sealjuures ligikaudu 90% loomemajandusest on siiani tegutsenud täiesti sõltumatult riigi toetustest. Seega hõlmab ja mõjutab kultuurivaldkond väga laia võrgustikku ja külgnevaid teenuseid. Kriisis kannatada saanud kultuurisektori taastamine kujuneks lähiaastatel raskeks ja kulukaks.

Rõhutame ka kultuuri olulisust vaimse tervise toetamisel raskel ajal. Ka varem on Eesti ajaloos just kultuur olnud see, millest teadmatuses ja ebakindluses tuge leitakse. Seetõttu on kultuurielu taasavamine esimesel võimalusel määrava tähtsusega üldisele heaolule, sektori taastumisele ja majanduse kiirele toimimisele. Saame seekord eeskujuks võtta juba aasta jooksul nii meil kui ka mujal käivitatud meetmeid, et avamine toimuks kiiremini ja sujuvamalt kui eelmisel aastal.

Vajalikud lühiajalised meetmed:

• eraldada ajavahemikuks 2021. veebruarist kuni oktoobrini valdkonnale kriisiabi, mis võimaldab
  • katta osa kultuuriorganisatsioonide püsikuludest (lisaks tööjõukuludele rendi- ja halduskulud). Töötukassa palgameede ei kata kõiki kultuuriorganisatsioonide ja -ettevõtete vajadusi;
  • luua riskifond professionaalsetele korraldajatele kindlustunde loomiseks ja piletite tagasiostu finantseerimiseks, et tagada korraldajale ja piletiostjale kindlus juhul, kui COVID-19 piirangud ei võimaldada üritust korraldada, korraldajad on sunnitud üritust edasi lükkama või üritused toimuvad mahupiirangutega. Sarnaseid riskifonde on hakatud looma ka mujal Euroopas;
• eraldada ja suunata loomeliitude kaudu loovisikutele täiendavat loometoetust. Kultuurivaldkonnas tegutsevate vabakutselistele loovisikutele loometoetuste maksmiseks vajavad loomeliidud lisaressurssi, samuti on oluline luua võimalused ka nendele loovisikutele, kes ei kuulu vabakutselise loovisiku seaduse kohaldamisalasse. Oleme teadlikud, et nimetatud abipakett on välja pakutud, aga see on nii kehtivate piirangute kui ka pikaajalise väljumiskava valguses osaline lahendus.

Rõhutame, et vajadus lühiajalise kriisiabi järele on praegu oluliselt suurem kui eelmisel aastal, sest reservid on kasutatud, toimetulek häiritud ja taastumine omal jõul võimatu.

Vajalikud pikaajalised meetmed: 

• suurendada kultuuri ja loomemajanduse taastumiseks vahendeid Euroopa Liidu vahenditest – sh 2021–2027 Euroopa struktuurivahendite fondist ning Õiglase Ülemineku Fondist. Eesti ei ole eraldanud loomemajandusele raha REACT-EUst, lisaks on sektori finantseerimist teistest ELi vahenditest planeeritud ebapiisavas mahus. Samal ajal on Euroopa Komisjon tõstnud kultuuri esile kui kriisis enam kannatada saanud sektorit (Euroopa Komisjon 2020) ja Euroopa Parlament on kutsunud üles komisjoni ja liikmesriike eraldama vähemalt 2% Euroopa taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist kultuuriasutuste toetamiseks vastavalt nende vajadusele (Euroopa Parlament 2020).
• kaaluda taastumist toetavat käibemaksumäära kultuuriürituste piletitele ajutise toetusmeetmena.

Oluline on koostöös kultuurivaldkondade esindajatega töötada välja nii lühiajalised kui ka pikaajalised meetmed vastavalt iga valdkonna spetsiifikale, võttes aluseks nii valdkondade eraldiseisvad pöördumised kui ka eelnimetatud ühise kriisist väljumise ettepaneku. Samuti on oluline kokku leppida kommunikatsioonisõnumites, mis toetavad kultuuri järkjärgulist ja vastutustundlikku avamist. Nii kindlustame valdkonnas tegutsevate kultuuriorganisatsioonide ja -ettevõtete, loovisikute ja tugiteenuste osutajate majandusliku jätkusuutlikkuse. Ilma riigipoolse päästemehhanismita oleme tõsises ohus ja meie kultuuriline mitmekesisus ja järjepidevus on tugeva löögi all.

Kultuur on meie põhiseaduslik imperatiiv, mille jätkusuutlikkus on meie riigi kestvuse aluseks. Eesti rahva ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade on Eesti Vabariigi põhieesmärk.

Kultuurivaldkonna esindajad soovivad kohtuda Vabariigi Valitsuse ministritega: peaminister Kaja Kallase, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti, majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ja kultuuriminister Anneli Otiga.

Alla on kirjutanud 251 organisatsiooni:

ACME Film Eesti / Katre Valgma
AmiLab MTÜ / Len Murusalu
Amplituud OÜ / Timo Ilves
Anna OÜ / Anna Pärnoja
Ansambel Vox Clamantis, MTÜ Eesti Gregoriaani Ühing / Jaan-Eik Tulve
Art&Tonic Galerii / Reigo Kuivjõgi
Artmusic Kontserdiagentuur OÜ / Zoja Goor
AS Piletilevi / Jaanus Beilmann
Autorfest OÜ / Hingede öömuusika / Juhani Jaeger
Avalike ürituste korraldajate liit MTÜ  / Auris Rätsep
Avatud Galerii / Mariliis Peterson
Bestfilm.eu / Triin Rohusaar
Birdeye Entertainment OÜ / Mihkel Sirelpuu
Borka Unlimited OÜ / Boriss Hrebtukov
Brass Garage OÜ/ Artur Kiik
Club Hollywood OÜ / Rauno Otsepp
Corelli Music OÜ / Mail Sildos
Culpro OÜ / Sten Arvi
Cuuclub OÜ / René Jõhve
Damn.Loud Agentuur / Roman Demtšenko
Disainiöö Festival / Ilona Gurjanova
Disco Tallinn / Toomas Lehtsalu ja Andrius Videnski
DRGOOD OÜ / Philip Nikolajev
EELK Kirikumuusika Liit / Tuuliki Jürjo
Eesti Animatsiooni Liit / Mari Kivi ja Ruth-Helene Melioranski
Eesti Arhitektuurimuuseum / Triin Ojari
Eesti Armeenia Rahvusselts Komitas / Andranik Kechek
Eesti Autorite Ühing / Vaiko Eplik
Eesti Esitajate Liit / Urmas Ambur
Eesti festivalid ja kontserdid OÜ / Auris Rätsep
Eesti Filmirežissööride Gild / Moonika Siimets, Tanel Toom, Rainer Sarnet, Marko Raat, Liina Triškina-Vanhatalo
Eesti Filmitööstuse Klaster / Elen Kallas, Aet Laigu, Marju Lepp ja Kristian Taska
Eesti Fonogrammitootjate Ühing / Rauno Haabmets
Eesti Fotokunstnike Ühendus / Kulla Laas ja Helen Melesk
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Kai kunstikeskus / Karin Laansoo ja Kadi-Ell Tähiste
Eesti Kammerkooride Liit / Kertu Süld
Eesti Kinoliit / Kadri Vaas
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv / Risto Järv
Eesti Kultuuri Koda / Heili Vaus-Tamm
Eesti Kunstnike Liit / Elin Kard
Eesti Lastekirjanduse Keskus / Triin Soone
Eesti Lavastuskunstnike Liit / Maret Tamme
Eesti Leiutajate Liit / Aarne Toomsalu
Eesti messid ja konverentsid OÜ / Auris Rätsep
Eesti Muusikafestivalid MTÜ / Villu Veski
Eesti Näitlejate Liit / Tõnn Lamp
Eesti Pärimusmuusika Keskus MTÜ / Viljandi pärimusmuusika festival / Tarmo Noormaa ja Ando Kiviberg
Eesti Rahva Muuseum / Alar Karis
Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü / MTÜ Folgisellide Selts / Liivi Tamm
Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit / Mart Eensalu
Eesti Tantsuagentuur / Raido Bergstein
Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit / Maria Uppin-Sarv
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum / Kai Lobjakas
Eestifoto kool MTÜ / Ain Lätti
Eestifoto Stuudio / Kaupo Kikkas
Elevator Music OÜ / Mark Eric Kammiste
Erik Lindström OÜ / Erki Pärnoja
Erinevate Tubade Klubi / Eero Järviste
ERP OÜ / Tiina Jokinen ja Peeter Vähi
Estetica OÜ / Alyona Movko-Mägi
Estinfilm / Mati Sepping
Estonian Funk Embassy / Henrik Ehte
Estonian Theatrical Distribution OÜ / Timo Diener
Esttradmusic OÜ / Maarja Nuut
Eventech OÜ / Art Schneider
Fancybox Records OÜ / Henri Kuusk
FIE Rain Annast, vabakutseline loovisik
Fin OÜ / Liis Lemsalu
Finest Sounds OÜ / Kaur Kenk
Fish Film OÜ / Philly Joe’s TV / Reigo Ahven
Folk Massidesse OÜ / MTÜ Treski Küün / Jalmar Vabarna
Forum Cinemas / Kristjan Kongo
Fotografiska Tallinn / Margit Aasmäe
Genialistide Klubi / Jaan Kroon
Good Night OÜ / Kaarel Sein
HALL / Elena Natale
Hea Uus Heli MTÜ (Üle Heli festival) / Aivar Tõnso
Head Of Sound OÜ / Silver Rästa
Heaven´s Trumpet / Mihkel Tomberg
Hiiumaa Loovisikute Vabaühendus HiKu MTÜ
Huba OÜ / Mari Kalkun
Huntermusic OÜ / Jana Kütt
Ideeklaas OÜ / Kalli Sein
Impro Barbarella MTÜ / Andranik Kechek
Intsikurmu Festival / Mihkel Kübar
Juhan Kuusi Dokfoto Keskus / Toomas Järvet ja Kristel Laur
Jõulumuusika festival “Kirikupühad Maarjamaal” / Mail Sildos
Järve Music OÜ / Allan Järve
Kauplus Aasia / Tanel Mütt
Kino Sõprus / Ivar Murd
Klaverifestival Suveuni, MTÜ Suveuni / Kaija Velmet
Kogo galerii / Liina Raus
Kondase Keskus / Mari Vallikivi
Kultuuriklubi Tempel / Andres Tölp
Kunstihoone SA / Paul Aguraiuja
Kõlav OÜ / Sirje Medell
L Tips Agency Estonia / Liina Tammepõld
Laas Entertainment OÜ / Silver Laas
Liivimaa Muusik OÜ / Toivo Tuberik
Live Agency Group OÜ / Festival Augustibluus / Indrek Ditmann
Loovüksus / Aare Tammesalu
Lugemik MTÜ / Indrek Sirkel
Maajaam MTÜ / Timo Toots
Macadam Group OÜ / Macadam Music agentuur / Andrius Videnski
Made In Baltics Entertainment OÜ / Toomas Olljum
Mathei Florea UÜ / Mathei Florea
Media Musica OÜ
Meeskond Security OÜ / Eigo Sõster
Minha Musica OÜ / Helin-Mari Arder
Monday Morning OÜ / Marii Reimann ja Martiina Putnik
Monopol Entertainment OÜ / Kersten Kõrge
Moon Management OÜ / Marili Jõgi
Moonwalk OÜ / Tambet Mumma
MT Music OÜ / Marek Talts
MTÜ Eesti Jalgrattamuuseum / Valdo Praust
MTÜ Eesti Jazzliit / Kirke Karja ja Elo-Liis Parmas
MTÜ Eesti Jazzorkester / Lauri Kadalipp, Ronja Soopan
MTÜ Eesti Rahvamajade Ühing / Ülle Valimäe
MTÜ Floridante / Saale Fischer
MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing / festivalid Jazzkaar ja Jõulujazz / Anne Erm ja Eva Saar
MTÜ Kammermuusikud / Diana Liiv
MTÜ Kammernaiskoor Sireen / Nele Erastus
MTÜ KummaLiine / Ivi Rausi-Haavasalu
MTÜ Misanzen / Helen Rekkor ja Sirlen Rekkor
MTÜ Must Kast / Jaanika Tammaru
MTÜ Noorte ja Tudengite Rütmimuusika Organisatsioon / Reigo Ahven
MTÜ Noorte Segakoor Vox Populi / Janne Fridolin ja Evelin Värva
MTÜ Okapi / Birgit Pählapuu ja Temuri Hvingija
MTÜ Potsataja / Peeter Taim
MTÜ Pärnu Kammerkoor / Toomas Unt
MTÜ Rajamuusika / Festival IDeeJazz / Oleg Pissarenko
MTÜ Segakoor HUIK! / Hanna Läänemets
MTÜ Segakoor Noorus / Maarja Helstein
MTÜ Suured Teod ja Mulks OÜ / Villem Varik
MTÜ Tallinna Jazziklubi / Philly Joe’s / Reigo Ahven
MTÜ Uue Loomingu Maja / Emer Värk ja Anatoli Tafitšuk
MTÜ Viljandi Kitarrifestival / Ain Agan
MTÜ Viljandi Vanamuusika Festival / Neeme Punder
Music Estonia MTÜ / Ave Tölpt
Musica Sacra MTÜ / Viljandi Orelifestival / Tuuliki Jürjo
Musikaalne OÜ / Marianne Leibur
Must Käsi OÜ / Kristi Porila
Muuseuminõukogu / Anton Pärn
Muusikute Täiendõppe Keskus / Muusikute fond PLMF / Pille Lill
Nargenfestival / SA Lootsi Koda / Tõnu Kaljuste ja Kadri Tikerpuu
Narva kunstiresidentuur (NART) / Ann Mirjam Vaikla
Novum MTÜ / Kristjan Randalu
Nu Beat OÜ / Kaspar Kalluste
OOPUS OÜ / Mari Meentalo ja Johannes Ahun
Open Room OÜ / Merli Antsmaa
OÜ Mängutoos / Tuuli Velling ja Teet Velling
OÜ Nobadu Meitiku / Jaanis Kill
OÜ Teet ja pojad / Kaisa Ling
Padar Production OÜ / Tanel Padar
Paide Muusika- ja Teatrimaja / Martha-Beryl Grauberg
Paide Teater / Harri Ausmaa
Paroodiateater MTÜ / Annika Tellissaar
Pennar Music OÜ / Karl Madis Pennar
Phrazein OÜ / Ingrid Roose
Pianoman Music Agency OÜ / Tarmo Sillaots
Pillipoisid OÜ / Kalle Pilli
Pleilist OÜ / Liisi Voolaid
PLMF Arts Management / Leelo Lehtla
Poiss Productions OÜ / Kristjan Vardja
Progpassion OÜ / Kaarel Tamra
PromFest MTÜ / Erki Pehk
Prophonic OÜ / Kaur Kenk
Proto Avastustehas / Ott Sarapuu
Pussy Pictures OÜ / Maria Elisaveta Roosalu
Põhjamaade Sümfooniaorkester, MTÜ Hea Muusika Selts / Kadri Tali ja Anu Tali
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus / Eerika Mark
Pärnu Kontserdibüroo MTÜ / Elo Kesküla
Pärnu Linnaorkester / Helen Erastus
Rapla Kirikumuusika Festival / Kait Kaeval
RBN Music OÜ / Kristjan-Robert Rebane
RGB Baltic OÜ / Peeter Randväli
Roll Agentuur OÜ / Norman Salumäe
Rulls Royce OÜ / Toomas Rull
Ruuum OÜ / Karl Sirelpuu
Röövel OÜ / Ronja Soopan
Rüki Galerii OÜ / Triinu Jürmann
SA Arvo Pärdi Keskus / Anu Kivilo
SA Eesti Ajaloomuuseum / Peeter Mauer
SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor / Esper Linnamägi
SA Eesti Filmi Instituut / Edith Sepp
SA Eesti Kontsert / Kertu Orro
SA Eesti Kunstimuuseum / Sirje Helme
SA Eesti Meremuuseum / Urmas Dresen
SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester / Kristjan Hallik
SA Eesti Vabaõhumuuseum / Tanel Veeremaa
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid / Anton Pärn
SA Tallinna Kultuurikatel / Liina Oja
SA Võru Kannel / Heiki Kelp
Saku Suurhall (Best Idea OÜ) / Tarmo Hõbe
Sandra Vabarna OÜ / Sandra Vabarna
Sargentas OÜ, Sargento OÜ / Sandra Sersant
Showtech OÜ / Tõnu Karpov
Siinusöö OÜ / MTÜ Kullaaugu / Argo Vals
Smoke Break Ent. / Sander Rajamäe
Smuuv OÜ & Smuuv Records OÜ / Anton Must
Solidsound OÜ / Taavi Paomets
Sonorus OÜ / Kaarel Tamra ja Kaur Kenk
Sound of Music OÜ / Susanna Aleksandra
Sound OÜ, Kinomaja, Full House Agency OÜ / Danel Pandre
Sound Plasma festival / Helena Tuuling
SoundRoom OÜ / Siim Hiob
Soundtaco OÜ / Kertu Mägar
Special Events Management OÜ / Jevgeni Timoštšuk
Star Management OÜ / Fred Krieger
Studio89 / Franck Reisner
Sveta Baar / Madleen Teetsov
Sõru Jazz / Tuletorni Kontsert / Esmaspäeva Jazz / Guido Kangur ja Pille Lukin
TAFF:fest / Gülnar Murumägi ja Raivo Tafenau
Tallinn Music Week festival / Helen Sildna ja Pärtel Soosalu
Tallinna Filharmoonia / Margit Tohver-Aints
Tallinna Jazzibaar OÜ / Philly Joe’s / Reigo Ahven
Tallinna Kirjanduskeskus / Maarja Vaino
Tallinna Kontserdimaja AS (Alexela Kontserdimaja) / Aivar Sirelpuu
Tallinna Pimedate Ööde Filmi Festival / Tiina Lokk-Tramberg ja Mikk Granström
Tallinna Uue Muusika Ansambel MTÜ / Helena Tuuling
Tapa Valla Kultuurikeskus / Edmar Tuul
Tartu Elektriteater / Andres Kauts
Tartu Kontsertkorraldus OÜ / Vello Tellissaar
Tartu Kunstimuuseum / Joanna Hoffmann
Tartu Kunstnike Liit / Peeter Talvistu
tARTu pood / Raul Oreškin
Teater OÜ / POINT / Karl Kermes
Temnikova & Kasela galerii / Olga Temnikova
Thule Kino & Thule Koda / Hõbekeskus OÜ / Kristi Porila, Andres Tinno
Ticketer OÜ / Margo Pärnaku, Priit Lees
Tiks ja Torud OÜ / Lauri Kadalipp
TIKS OÜ / Peeter Ehala, Sander Mölder
Trammur OÜ / Ramuel Tafenau
Trumbi Muusika OÜ / Janno Trump
TT Music OÜ / Tobias Tammearu
Tähesõjad OÜ / Elo-Liis Parmas
Unforgiven OÜ / Kadri Voorand
Urban Culture Entertainment / Tatjana Korenik
Uus Kontsert OÜ / Toivo Tuberik
Valguskunst OÜ / Oliver Kulpsoo
Varajase muusika festival Tallinn feat. Reval / Taavi-Mats Utt
Varajase muusika stuudio Cantores Vagantes MTÜ / Reet Sukk
White Demon Entertainment OÜ / Liina Tammepõld
Viimsi Kino / Rein Oks
Viru Folk / Peep Veedla
VLG Filmid OÜ / Kaupo Liiv
Von Krahl / Peeter Jalakas
Voronja galerii / Raul Oreškin
Võnge Festival / Tarmo Sikk ja Kalev Rundu
Öökultuuri MTÜ / Rauno Otsepp, Priit Tomp, Kardo Kõiv
Üle-eestiline neidudekoor LEELO / Külli Kiivet ja Kertu Süld

Täna, 25. veebruaril, pöördusid üheksa Eesti muusikaorganisatsiooni peaminister Kaja Kallase, rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti, majandus- ja taristuministri Taavi Aasa, kultuuriministri Anneli Oti, rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare ja kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta poole ettepanekutega, mis aitaksid enim kannatanud sektoril kriisist väljuda.
Eesti muusikavaldkonna päästeplaani maksumuseks on hinnanguliselt 8 miljonit eurot.

Lisainfo ja pöördumise tekst on leitav Music Estonia veebilehelt.