Kultuuriministeeriumi teise abipaketi oluline fookus on Harju- ja Ida-Virumaal tegutsevatel kultuurikorraldajatel, kelle tegutsemist detsembris kehtestatud reeglitega olulisel määral piirati.
Kultuurikorraldajate taotlusvooru kogumaht on 3,2 miljonit eurot ning abisumma arvutatakse välja lähtuvalt organisatsiooni varasemast müügitulust. Täpsemalt saab taotlusvooru kohta lugeda kultuuriministeeriumi kodulehelt. Taotlusvoor on avatud alates 1. veebruarist kuni 17. veebruarini.
Töötukassa hüvitab tööjõukulud Harjumaa ja Ida-Virumaa tööandjatele, kelle tegevus on olnud erakorraliste asjaolude tõttu perioodil 28. detsember 2020 kuni 17. jaanuar 2021 märkimisväärselt häiritud. Töötasu toetust makstakse äriühingule, välismaa äriühingu filiaalile, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale.
Töötasu toetust makstakse kindlaksmääratud põhitegevusalaga ettevõtjatele . Kultuuri valdkonnas peab ettevõtja põhitegevusala 22. detsembri 2020. a seisuga olema määratletud vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile järgmiselt:
jaos R „Kunst, meelelahutus ja vaba aeg“ koodidega 9001, 90011, 90012, 9002, 90021, 9003, 90031, 9004, 90041, 9102, 91021, 9200, 92001, 9311, 93111, 9312, 93121, 9313, 93131, 93199, 9321, 93211, 9329, 93291 ja 93299
Nimetatud koodidega tegevusalad on muuhulgas:
90011 Teatri- ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine − sõna-, muusika-, tantsu- või tsirkuselavastuste loomine ja esitamine/etendamine:
− draama-, ooperi-, balleti-, tsirkuse- jms truppide tegevus
− vabakutseliste (üksik)esinejate, nt näitlejate, balleti- ja tsirkuseartistide, akrobaatide jt tegevus
Siia kuulub veel:
− rahvatantsurühmade tegevus
− vabakutselised modellid
90012 Kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikaline loometegevus jms tegevus
− kontsertide lavastamine ja esitamine:
− orkestrite, ansamblite ja kooride tegevus
− vabakutseliste muusikute (interpreetide) ja heliloojate tegevus
Siia kuulub veel:
− dirigentide tegevus
− diskorite tegevus (oma ja teiste loomingu mängimine ning miximine)
9002 Lavakunsti abitegevused
90021 Lavakunsti abitegevused
− lavastajate ja näitejuhtide tegevus
− lavameistrite ja -kujundajate, dekoraatorite, valgustajate, lavatööliste jms tegevus
− lavastuste, kontsertide jms kultuuriürituste produtsentide ja korraldajate tegevus (k.a statsionaarset ruumi või hoonet omavad kultuuriürituste produtsendid ja korraldajad)
− kunsti-, muusika- ja kirjandusteoste autoriõiguste haldamine
Siia kuulub veel:
− kunsti-, muusika ja kirjandusteoste autoriõiguste haldamine
− kostümeerijate tegevus
− helitehnika paigaldamine ja seadistamine
Töötasu toetust makstakse äriühingule, välismaa äriühingu filiaalile, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale:
Füüsilisest isikust ettevõtja võib taotleda töötasu toetust. Toetuse taotlemisel on tingimuseks, et FIE registrijärgne asukoha aadress on 22. detsembri 2020. a seisuga Harju maakonnas või Ida- Viru maakonnas. FIE tegevus ei tohi olla 22. detsembri 2020. a seisuga peatatud ega hooajaline tegevus lõppenud. Samuti peab olema 22. detsembri 2020. a seisuga esitatud füüsilise isiku 2019. aasta tuludeklaratsioon.
NB! Tööandjal on õigus töötasu toetust taotleda nende töötajate kohta, kellega tal oli kehtiv töösuhe perioodil 28.12.2020 kuni 17.01.2021. Toetust saanud tööandja ei tohi töötajaid koondada ka ühe kuu jooksul pärast seda.
Ettevõtjale makstakse töötasu toetust tema Harju- ja Ida-Virumaa töötajate 2020. aasta novembrikuu palgakulu ulatuses, kuid mitte rohkem kui 180 000 eurot ettevõtja kohta. Toetuse suurus arvutatakse Maksu- ja Tolliametile esitatud andmete alusel.
NB! Sama perioodi eest mitut toetust kasutada ei saa. Töötasu toetust ei maksta ettevõtjale, kes on perioodil 28.12.2020 kuni 17.01.2021 kehtinud piirangutega seoses saanud muud riiklikku toetust.
Toetuse taotlusi saab esitada alates 1.02.2021 kuni 28.02.2021, ainult e-töötukassas. Väljamakseid alustatakse hiljemalt 14.02.2021.
Toetus kantakse tööandjatele pangakontole.
Lisainformatsiooni saab töötukassa infotelefonil 15501 või siit.
Riigikogu võttis 16.12.2020.a. toimunud istungil vastu autoriõiguse seaduse muudatused, millega muudeti erakopeerimise hüvitise (nn. tühja kasseti tasu) süsteemi. Uuendusena hakatakse erakopeerimise hüvitusi tasu jagama ka filmi esmasalvestuse tootjatele.
Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmise seadusega (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) sätestatakse, et kogutav tasu peab tagama autoritele, teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele õiglase hüvitise selle kahju eest, mis neile hinnanguliselt tekib nende varaliste õiguste piiramise tõttu ja milles võetakse arvesse, kui palju isiklikeks vajadusteks koopiaid tehakse.
Kehtiva õiguse kohaselt määratakse tühja kasseti tasu suurus seaduses protsendina kauba väärtusest ning salvestusseadmed ja -kandjad, millelt tasu küsitakse, kehtestatakse valitsuse määrusega. Muudatuse tulemusena sätestatakse seaduses lühike loetelu seadmetest, mille lisamine loetellu on Vabariigi Valitsusele seadusest tulenevalt kohustuslik. Salvestusseadmetest on nendeks süle-, tahvel- või lauaarvuti ja nutitelefon ning salvestuskandjatest väline kõvaketas, USB-mälupulk ning mälukaart.
Samuti kehtestatakse seadusega nii salvestusseadmele kui ka salvestuskandjale rakenduvad miinimum- ja maksimumtasumäärad. Salvestusseadmetelt kogutava tasu määr oleks 3–8 eurot ning salvestuskandjatelt kogutava tasu määr 0,03–4 eurot.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 82 Riigikogu liiget. Muudatused jõustuvad 01.04.2021.
Riigikohus otsustas kassatsioonikaebust menetlusse mitte võtta ja jõustus 8. detsembril Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2020 kohtuotsus, mille kohaselt peab Vabariigi Valitsus üheksale loomeinimeste esindusorganisatsioonile maksma kokku üle 3,5 miljoni euro.
Tegemist on loomeinimestele Euroopa Liidu infoühiskonna direktiiviga ette nähtud, kuid Eesti puuduliku regulatsiooni tõttu aastate 2014–2018 eest saamata jäänud hüvitisega erakopeerimise lubamise eest.
Üheksale loomeinimeste esindusorganisatsioonile väljamakstavaks erakopeerimise hüvitise summaks viie aasta eest koos viiviste ja menetluskuludega mõisteti ringkonnakohtu otsusega üle 3,5 miljoni euro. Sellele lisandub viivis 656 eurot päevas kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Valitsus peab ringkonnakohtu otsuse täitma 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates ehk hiljemalt 7. jaanuariks 2021.
Kuigi väljamõistetud hüvitise puhul on tegemist rekordsummaga Eesti riigivastutuse ajaloos, ei ühti see loomeinimeste esindusorganisatsioonide sooviga tagada õiglases summas hüvitis erakopeerimiseks kasutatavate digiseadmete eest. Loomeinimesed ei pea väljamõistetud hüvitist õiglaseks, sest see jääb Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest üle 3 korra allapoole.
„Eesti loomeinimestel on õigus Euroopa Liidus kehtestatud keskmisele hüvitisele. Praegu on aga Eestis olev regulatsioon puudulik ja EL-i õigusega vastuolus ning ei arvesta digiajastuga, mis ongi sundinud loomeinimesed tagantjärgi kohtu kaudu hüvitist nõudma,“ lausus üheksat Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni vaidluses esindava advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat ja partner Priit Lätt. „Ka digiajastul peab autoril, esitajal ja fonogrammitootjal olema õigus nõuda loomingu kaitset ja selle loomingu kasutamise eest õiglast tasu.” Ta selgitas, et meie põhiseadus kohustab riiki järjepidevalt tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ning see riigi kohustus „midagi tagada“ tähendab riigi aktiivset kohustust midagi teha, sh ka seda, et riik loob tõhusa süsteemi kogumaks isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise tasu, mille kaudu tagatakse Eesti kultuuri säilimine.
Eesti on hetkel ainus Euroopa Liidu riik, kus riigi poolt ei ole loomeinimestele tagatud õiglast hüvitist digi- ja nutikeskkonnas isiklikuks otstarbeks tehtavate koopiate eest ning õigust peab käima nõudmas tagantjärgi kohtu kaudu. Hetkel on Riigikogu seda viga parandamas, sest menetluses on eelnõu, millega muudetakse erakopeerimise hüvitise süsteemi alates 2021. aasta kevadest ja loodetavalt see tagab tulevikus Eesti loomesesektorile vähemalt Euroopa Liidu keskmisel tasemel hüvitise.
Kas olete professionaal, arendate murrangulist ideed või projekti, kuid teil puuduvad vajalikud tööriistad, teadmised ja tugivõrgustik?
Kandideerige aadressil www.jumpmusic.eu/apply enne esmaspäeva 1. veebruari 2021.
Programm on avatud kõigile muusikasektori ametitele (esinemised, salvestus, kirjastamine, haldamine, aga ka teenusepakkujad), keskendudes tööstuse ärilisele poolele. JUMP ei toeta kunstiprojekte.
Oluline on, et teie projekti järele on muusikatööstuse ökosüsteemis vajadus ja et see on oma lähenemisviisi poolest uuenduslik. JUMP on toetanud projekte, mis soodustavad sotsiaalseid muutusi, edendavad tehnilist arengut või loovad sildu Euroopa Liidu riikide vahel.
Kultuuriministeerium on avaldanud uuendatud COVID-19 käitumisjuhendi avalike ja kultuuriürituste korraldajatele. Juhend on leitav- https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/news-related-files/juhend_avalikud_uritused_13.11.2020_.pdf
Kõik juhendid ja suunised leiab Kultuuriministeeriumi veebilehelt
Hoiame kultuuriasutused avatud!
29. septembril avaldas Tallinna Ringkonnakohus otsuse, millega rahuldas osaliselt Eesti Esitajate Liidu (EEL) hagi MTÜ Urban Style tantsukooli JJ-Street vastu ja mõistis EEL-ile tagasiulatuvalt välja fonogrammide kasutamise eest maksmata jäetud tasu.
EEL alustas 2014. aastal JJ-Street tantsukooliga läbirääkimisi, eesmärgiga koguda tantsutreeningutel kasutatava muusika ees autoriõiguse seaduse (AutÕS ) §-is 72 sätestatud tasu. Vaatamata pikalt kestnud läbirääkimistele ja püüdele lahendada vaidlus autoriõiguse komisjoni vahendusel, ei jõudnud osapooled kokkuleppele tasu maksmise osas.
Alates 2016. aastast toimunud kohtuvaidlus jõudis eelmise aasta lõpul Riigikohtu lahendini, millega osaliselt rahuldati EEL-i kassatsioonikaebus ja asi saadeti ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks.
Äsja avaldatud otsuse kohaselt leidis ringkonnakohus, et Eesti Esitajate Liit on kohtumenetluse käigus piisava elulise veenvusega tõendanud, et 2014 kuni 2016 kasutati JJ-Street treeningtundides vähemalt osaliselt fonogramme ning sellega kaasnev kohustus, maksta tasu teose esitajatele ja fonogrammitootjatele, oli jäetud täitmata.
Sisuliselt seisneb vaidlus selles, et JJ-Street küll kasutas treeningute läbiviimisel muusikat, aga nad olid seisukohal, et nemad muusika kasutamise eest tasu maksma ei pea.
JJ-Street seisukoht, et nad treeningutel üldse fonogramme ei kasuta, kuigi avalikel esinemistel seda teevad, ei tundunud kohtule usutav.
Autoriõiguse seadusega on sätestatud haridusasutustele erandid, mille nõuetekohasel järgimisel on õigus muusikat kasutada ilma loata ja tasu maksmiseta.
Kohtuotsusest tuleneb, et nn. vaba kasutuse sätetele tuginedes, ilma neid tegelikult järgimata ja tõendamata, ei saa sporditreeningute ja tantsutrennide läbiviimisel muusikat tasuta kasutada. Seaduses toodud nn. vaba kasutuse erand sobib pigem üldhariduskoolidele, kes õppetöö läbiviimisel saavad järgida kõiki nõudeid, mida erandi kohaldamiseks vajalik täita on. Lihtsalt koolitusloa omamine ei vabasta mitte kedagi autoriõiguse seaduses toodud kohustuste täitmisest.
Lisaks tagasiulatuvalt välja mõistetud tasudele ja viivistele on kohtuotsuses eraldi välja toodud nõue, et JJ-Street tantsukool on edaspidi kohustatud hoiduma fonogrammide kasutamisest Eesti Esitajate Liidu nõusolekuta ja tasu maksmiseta.
Pooltel on õigus otsus 30 päeva jooksul kassatsiooni korras edasi kaevata.
Eile, 21. septembril saatsid Eesti suurimad muusika esindusorganisatsioonid peaministrile Jüri Ratasele, rahandusministrile Martin Helmele, majandus- ja taristuministrile Taavi Aasale, kultuuriministrile Tõnis Lukasele, Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Aadu Mustale ja rahanduskomisjoni esimehele Aivar Kokale ning Riigikogu liikmetele kirja palvega toetada augustikuus meedias kultuuriministri väljendatud ettepanekut alandada kontserdipiletite käibemaksumäära 20 protsendilt 9 protsendile. Muusika esindusorganisatsioonid leiavad, et käibemaksu alandamine aitaks päästa muusikavaldkonda lähitulevikus ja pikemas perspektiivis panustaks nii Eesti majanduse taaskäivitamisse, aga ka meie muusikaelu rahvusvahelisse ja regionaalsesse arengusse.
„Tihti ei mõisteta, et muusikavaldkond on sarnane teiste majandusvaldkondadega ehk sündmuse ärajäämine või väikse marginaaliga korraldamine võib viia paljude töökohtade kaotuseni ja ettevõtete pankrotistumiseni. Meie valdkond on kriisis kõvasti pihta saanud ning maksusoodustus oleks ülisuureks abiks,” leiab Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa. Festivali Jazzkaar kunstiline juht Anne Erm lisab: „Käibemaksumäära alandamine oleks kindlasti üks meetmeid, mis aitaks korraldajatel praeguses olukorras ellu jääda ja pärast kriisi lõppu kiiremini ning kindlamalt jalule saada.”
Lisaks tuuakse pöördumises välja, et kontserdipiletite käibemaksumäära alandamine võib mõjuda positiivselt ka riigieelarvele, sest motiveerib Eestis korraldama rohkem rahvusvaheliselt tuntud esinejate kontserte, mida on möödunud kümnendil aina enam hakatud korraldama soodsama maksukeskkonnaga naaberriikides – nimelt on Lätis kontserdipiletite käibemaksumäär 0% ning Soomes 10%, samal ajal kui Eestis jääb see 20% peale
„Hulk sündmusi, mis oleksid võinud toimuda Eestis, on liikunud soodsama maksukliimaga turgudele – eelmisest aastast võib näitena tuua Ed Sheerani kontserdi Riias, kuhu Eestis müüdi pea sama palju pileteid kui toimumiskoha riigis Lätis,” kommenteerib olukorda Live Nation Estonia juht Mart Eensalu. Music Estonia suuna Live Music Estonia juht Henri Roosipõld lisab: „Kontsertide külastajad kulutavad üldjuhul piletiostust mitu korda rohkem muudele kontserdikülastusega seotud teenustele – olgu selleks siis majutus, turism, toitlustus vms. Selle kõrval ei ole ka vähetähtis ka aspekt, et madalam käibemaksumäär aitaks tagada pikemas perspektiivis muusikaettevõtete elujõulisuse ja konkurentsivõime, mis on pärast eelmist kontserdipiletite käibemaksumäära tõstmist 2008. aastal märgatavalt vähenenud.”
2008. aastal usuti, et käibemaksumäära tõus valdkonna tegevust oluliselt ei mõjuta ja aitab kaasa majanduskriisis oleva riigieelarve kasvule, siis üle kümnendi hiljem võib Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud loomemajanduse uuringute põhjal tõdeda, et käibemaksumäära tõstmisele järgnenud aastatel tõmbus muusikavaldkond kokku nii teenitava müügitulu kui ka ettevõtete suuruse ja rahvusvahelise konkurentsivõime poolest. On kõnekas, et võrreldes 2007. ja 2011. aasta Eesti muusikavaldkonna kogutulu võib näha, et kultuuripealinna aastal, mil investeering muusikasektorisse oli tavapärasest suurem, oli valdkonna kogutulu siiski kolmandiku võrra väiksem kui neli aastat varem.
Lisaks muusikaettevõtlusele aitaks käibemaksumäära vähendamine kaasa ka turismisektori taaskäivitamisele. Kultuurisündmus on inimeste jaoks oluline põhjus reisimiseks ning motiveerib kasutama turismi- ja muid teenuseid ehk kultuuril on otsene roll majanduse käivitamisel. Nagu Eesti Konjunktuuriinstituudi loomemajanduse muusikasündmuste mõjuanalüüsidest nähtub, siis kulutavad külastajad üldjuhul kontsertide piletiostust kordades rohkem toitlustus-, transpordi- ja majutusteenuste jms peale ning külastusega seotud muu tarbimise pealt jõuab riigieelarvesse ligikaudu 4–5 korda rohkem käibemaksu kui muusikasündmuse pääsmetelt.
Avaldusele kirjutasid alla:
Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Kalev Rattus
Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur
Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tegevjuht Rauno Haabmets
Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimees Märt-Matis Lill
Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema
Eesti Jazzliidu juhatuse esimees Kirke Karja
Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva
Eesti Muusikafestivalide juhatuse esimees Villu Veski
Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja
Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt
Muusikavaldkonna ettepanekut toetas ka Eesti Etendusasutuste Liit.
Pöördumise põhitekst asub SIIN.
Üheksa Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni vaidlustasid juuni lõpus tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nn kopeerimishüvitise asjas Riigikohtus, et tagada õiglases summas hüvitis digiseadmetes ning seeläbi Eesti kultuuri ja loomingu kaitse.
Loomeliidud ei saa nõustuda EL liikmesriikide keskmisest üle 3 korra väiksema hüvitisega. Kokku esindavad loomeliidud selles vaidluses enam kui 9000 Eesti loomeinimest.
“Eesti on jätkuvalt loomeinimestele maailma üks vähem kopeerimistasu maksev riik,” lausus üheksat Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni vaidluses esindava advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Priit Lätt. “Vaidluse keskne küsimus on selles, kas riik reaalselt heastab loomeinimestele pika aja jooksul tekitatud kahju, mille kaudu omakorda tagatakse Eesti kultuuri säilimine? Ringkonnakohtu lahend on samm Eestis välja suretatud tasude süsteemi ellu äratamise suunas, kuid pole siiski piisav, et tagada nii Eesti kultuuri ja loomingu kaitse kui ka Euroopa Liidu õigusega nõutud miinimumstandardite järgimine,” selgitas Lätt.
Tallinn Ringkonnakohus tühistas aastaid kestnud nn kopeerimishüvitise vaidluses oma 30.06.2020 tehtud otsusega halduskohtu varasema otsuse ja kolmekordistas loomeinimestele Euroopa Liidu õigusega ette nähtud, kuid Eesti puuduliku regulatsiooni tõttu aastate 2014–2018 eest saamata jäänud õiglast hüvitist. Üheksale loomeinimeste esindusorganisatsioonile väljamakstavaks hüvitise summaks koos viivistega mõisteti ca 3,5 miljonit eurot, millele lisandub viivis 656 eurot päevas kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
“Kuigi ringkonnakohus suurendas halduskohtuga võrreldes oluliselt riigilt välja mõistetava hüvitise suurust ning tunnustas kaebajate viivisenõuet, siis valmistas pettumust kohtu soovimatus aktsepteerida Eesti loomeinimeste õigust EL-i keskmisest suuremale hüvitisele,” lisas vandeadvokaat Priit Lätt ning selgitas, et kehtivas autoriõiguse seaduses kirjas olevate tasumäärade alusel peaks vastav summa olema oluliselt suurem eeldusel, et valitsus oleks nõuetekohaselt kaasajastanud nende salvestuskandjate- ja seadmete, millelt tasu kogutakse, nimekirja.
Vaidlus ulatub 2018. a sügisesse, mil üheksa Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Lavakunstnike Liit ja Eesti Näitlejate Liit otsustasid minna Eesti Vabariigi vastu kohtusse seoses aastate 2014–2018 eest saamata jäänud õiglase hüvitisega teose isiklikuks tarbeks reprodutseerimise ehk nn kopeerimishüvitise eest.
Statistika järgi on maailma erinevates riikides nn kopeerimishüvitise summad loomeinimestele pidevas kasvus ning selle toimimise aluseks on riiklik regulatsioon. Näiteks on Confederation of Societies of Authors and Composers (CISAC) 2018. a raporti kohaselt maailmas kogutud õiglase hüvitise summa 2017. a eest tõusnud 33,3%, võrreldes aastaga 2016, ning aastatel 2013–2017 tõusnud lausa 141% võrra. EL-i liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. a 1,42 eurot inimese kohta. Eestis on vastav näitaja olnud juba viimased 6 aastat 0 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on Eesti õiguste omajad õigustatud saama hüvitist 0,45 eurot inimese kohta.
Lisaks loomeinimeste esindusorganisatsioonidele esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule ka Vabariigi Valitsus. Ringkonnakohtu otsuse edasikaebamine tähendab, et vaidlus ei ole lõplikku lahendit veel leidnud.
Ringkonnakohus tühistas halduskohtu eelneva otsuse ja kolmekordistas loomeinimestele Euroopa Liidu õigusega ette nähtud, kuid Eesti puuduliku regulatsiooni tõttu aastate 2014-2018 eest saamata jäänud õiglast hüvitist.
Üheksale loomeinimeste esindusorganisatsioonile väljamakstavaks isiklikuks tarbeks reprodutseerimise hüvitise summaks viie aasta eest koos viivistega mõisteti eilse ringkonnakohtu otsusega ca 3,5 miljonit eurot. Sellele lisandub viivis 656 eurot päevas kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
Eesti puudulik ja EL õigusega vastuolus olev regulatsioon ei arvesta internetiajastuga, mis on sundinud loomeinimesed tagantjärgi kohtu kaudu hüvitist nõudma.
„Ka digiajastul peab autoril, esitajal ja fonogrammitootjal olema õigus nõuda loomingu kaitset ja selle loomingu kasutamise eest õiglast tasu,” lausus üheksat Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni vaidluses esindava advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Priit Lätt ja lisas, et põhiseadus kohustab riiki järjepidevalt tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ning see riigi kohustus „midagi tagada“ tähendab riigi aktiivset kohustust midagi teha, sh ka seda, et riik loob tõhusa süsteemi kogumaks isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise tasu, mille kaudu tagatakse Eesti kultuuri säilimine.
“Ei ole eluliselt usutav, et eesti kultuuri säilimist tagab tasu kogumine alla ELi keskmiste näitajate. Pigem on usutav see, et kultuuri säilimist tagab ELi keskmist suurust ületava tasu kogumine,“ lausus Lätt.
Priit Lätt hindab ringkonnakohtu otsuse puhul positiivseks seda, et kohus suurendas riigilt välja mõistetavat hüvitist oluliselt, võrreldes halduskohtu otsusega, ning tunnustas kaebajate viivisenõuet. „Tegemist on rekordilise summaga Eesti riigivastutuse praktikas.“
Ringkonnakohtu otsuse puhul valmistab aga Lätti sõnul pettumust kohtu soovimatus aktsepteerida Eesti loomeinimeste õigust ELi keskmisest suuremale hüvitisele. Küsimus on selles, kas riik reaalselt heastab loomeinimestele pika aja jooksul tekitatud kahju, mille kaudu omakorda tagatakse Eesti kultuuri säilimine,“ selgitab Lätt. Tema sõnul möönavad hetkel isegi valitsus ja ministeeriumid, et Eestis puudub tõhus süsteem isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise tasu kogumiseks.
Priit Lätti sõnul nõuavad loomeinimesed seadusejärgset hüvitist tagantjärgi kohtu kaudu, kuid vaja oleks regulatsioon tervikuna uuendada, seda enam, et 2016. on oma sõna juba öelnud riigikohus. „Minu jaoks on jätkuvalt arusaamatu valitsuse aastatepikkune ignorantsus, sest riigikohus on juba oma 2016. a otsusega tuvastanud vajaduse Eestis vastav regulatsioon uuendada, kuid endiselt on see nõue täitmata,“ imestab Lätt ning lisab, et Eesti on hetkel ainus Euroopa Liidu riik, kus riigi poolt ei ole loomeinimestele tagatud õiglast hüvitist digi- ja nutikeskkonnas isiklikuks otstarbeks tehtavate koopiate eest ning õigust peab käima nõudmas tagantjärgi, kohtu kaudu. „Oma tarbeks kopeerimine digi- ja nutiseadmetes kasvab üle Euroopa ning seda kinnitab ka vastav statistika,“ lisab ta.
Rahvusvahelise loojaid esindava organisatsiooni Confederation of Societies of Authors and Composers (CISAC) 2018. a raporti kohaselt on maailmas kogutud õiglase hüvitise summa pidevalt kasvanud: 2017. a eest tõusnud 33,3%, võrreldes aastaga 2016, ning aastatel 2013-2017 tõusnud 141% võrra. EL liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. a 1,42 eurot inimese kohta. Eestis on vastav näitaja olnud 0 eurot juba viimased 6 aastat. “Oleme selle häbiväärse näitajaga oma loomeinimestele maailma kõige vähem kopeerimistasu maksev riik,” lisas Priit Lätt.
Halduskohtu 13.11.2019 tehtud otsuse samas asjas vaidlustasid Tallinna ringkonnakohtus nii loomeinimeste esindusorganisatsioonid kui ka Vabariigi Valitsus.
Kaebuse Eesti Vabariigi vastu seoses 2014–2018 eest saamata jäänud õiglase hüvitisega teose isiklikuks tarbeks reprodutseerimise eest läksid 2018. aasta sügisel üheksa loomeinimeste esindusorganisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Lavakunstnike Liit ja Eesti Näitlejate Liidu, kes esindavad pea 9000 Eesti loomeinimest erinevalt elualalt.
Tallinna Ringkonnakohtu otsus ei ole veel jõustunud ning pooltel on võimalus otsuse peale esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule hiljemalt 30.07.2020.a.
